 |
| Hommikune jooksurada |
19. juuli. Sünnipäeva hommik ja päike piilub aeg-ajalt pilve vahelt. Ookean vaatab akna tagant vastu. Loomulikult jooksma. Eelmise õhtu jalutuskäigu ajal eest paistnud mägi (definitsiooni järgi küngas, hea küll) on üllatavalt järsu tõusuga.
 |
| Vaade Budest edasi sõites |
Hommikusöögi ajal kisub ilm kahtlaseks, tulevad esimesed vihmapiisad. Söök on rikkalik, ikka buffetist võetavad helbed ja muu selline ning juurde tellitav inglise hommikusöök. Aknast paistavad veel mõned jooksjad ja vihm on võtnud võimust. Mõnetise ehmatusega avastame, et kaugemal olevad majad on kadunud, mõne aja pärast on ka lähemale jäävad majad haihtunud. Tunne nagu oleks Stephen Kingi raamatus.
 |
| Ees on tee, mis muud |
Hall, tihe vihmamüür katab ümbrusesse jääva enda alla. Hinge poeb ärevus, kas tõesti peab päeva sellise laussaju tähe all mööda saatma. Traditsiooniliselt inglise ilmale lõppeb sadu selleks ajaks kui hambad pestud. Sõitu alustades poleks nagu midagi vahepeal juhtunud.
 |
| Clovelly |
Varsti jääb
Bude seljataha, tee suundub järjest põhja poole ja oleme märkamatult tagasi jõudnud Devoni krahvkonda. Esimeseks pikemaks peatuseks on armas küla
Clovelly, millele annab oma näo järsk munakiviga kaetud peatänav, mis laskub 120 meetrit, jõudes sadamasillani. Clovelly on üks nendest kohtadest, mis jättis eelmisel reisil sügava mulje, lihtsalt oma mõnusa olustikuga. See on üks tõeliselt armas küla.
 |
| Lõngapomm |
Minu sünnipäeva auks toimus merefestival ja terve küla oli lõngarünnaku all (yarn-bomb) Ei no,
merefestival juhtus lihtsalt toredasti 19.juulile. See tähendas siis mereröövli kostüümides lauljaid ja pillimängijaid, kohalikku laata, erinevaid tegevustubasid ja lahedat olemist.
 |
| Clovelly |
Lõngarünnak väljendus asjade katmises kootud esemetega, mis tavaliselt kokku ei käi. Mütsidest lillepotid, kootud riietega telefoniputka ja nii edasi. Lõngapomm oli tegelikult meie tripi ajaks ametlikult läbi saanud aga õnneks saime ka seda kogeda.
 |
| Merefestival |
Lisaks lilled, palju-palju lilli ja imeilus ilm.
Clovelly`sse sisenemine on tasuline, küla nagu muuseum. Järsust teest võib alla-üles liikuda omal jalal või eesliga, kui selleks vajadus või tahtmine. Paljud majadest on uudistajatele avatud kas kohviku, poe või näitusena.
 |
| Clovelly rand |
Veetsime kõigepeal lahedalt aega all rannas, kus uljad kohalikud ujumas käisid. Natuke maad eemal peitus väike kosk, milleni viis kivine rand. Paljud kivid olid kaetud huvitava reljeefse joonestikuga.
 |
| Clovelly |
Lõunat sõime
Cottage Tea Rooms nimelises kohvikus.
Olin praktiliselt reisi algusest otsinud võimalust proovida Cornwallile ja Devonile traditsioonilist kerget einet,
cream tea`d.
 |
| Sünnipäevapilt |
Nimetusest võiks järeldada, et tegemist on teega, millele on lisatud koort. Cream tea koosneb teest, ühest või kahest
scone`st (jälle üks tore toit, mille kohta eesti keeles ei ole tõlget. Nami-nami blogis kutsutakse seda kakuke. Lingil retsept), millele määritakse moosi ja
clotted cream`i (ei ole tõlget. Kindlasti ei ole tegemist vahukoorega nagu mõnest kohast olen lugenud. Kreem on pigem võilaadse konsistentsiga.
Valmistatud pastöriseerimata piimast, vähemalt 55% rasvasisaldusega). Cream tea`l on kaks variatsiooni, Devonis clotted cream alla ja moos peale, Cornwallis moos alla ja clotted cream peale. Ja siis nad vaidlevad, kummal on parem cream tea :) Tore, et uus asi proovitud aga rohkem ei taha :) Ülimagus ja jäi lõpetamata. Maitsenäsade ergutamiseks sõime sidrunijäätist.
 |
| Bideford |
Edasi suundus tee
Exmoori rahvuspargi poole. Tegime lühikese jalasirutuspeatuse
Bidefordi
s ja suundusime ranniku poole, Lyntonisse.
 |
| Lynton |
Lynton on tore väike linn Devoni kravkonnas, Exmoori rahvuspargis. Lynton asub mäekuru tipus, olles seotud mäekuru alla jääva
Lynmouth`iga. Kaks asulat on omavahel ühendatud
mägiraudteega. Tegime jalutuskäigu Lyntoni peatänaval. Põikasime sisse St Mary kirikusse, kus oli üleval kohalike elanike
lillekompositsioonide näitus. Saime järjekordselt osaks äärmiselt
südamlikule tervitusele kiriku sissepääsu juures.
 |
| Meeste kompositsioon :) |
 |
| Vaade Lyntonist |
 |
| Tee Lynmouthi |
Alguses oli plaanis Lynmouthi sõita autoga, kodus kaardilt vaatasin ainult seda, et kaks asulat asetsevad teineteisele väga lähedal, kuid märkamata jäi nende omavaheline seos mida google maps ei kajasta. Kohal olles märkasin aga kaardilt, et vahemaa on tõesti väike, olles ainult jalutuskäigu kaugusel. Alla liikumiseks oli kaks võimalust - mägiraudtee või kondimootor, valisime viimase. Kuna Lynton on mäekuru tipus, tähendab tee Lynmouthi järsku, 210 meetrist, langust. Kujutan ette, et vihmase ilmaga on selle tee läbimine erilist võimekust nõudev, juba kuivaga oli see keeruline aga alla me jõudsime.
 |
| Lynmouth |
 |
| Lynmouth |
Lynmouth on küla, mis asub West Lyn ja East Lyn jõgede kokkupuutepunktis, 210 meetrit Lyntonist allpool. Pühapäevaks oli tellitud ilus ilm ja külastajaid oli õhtusest ajast hoolimata palju. Ookeanis valitses mõõn, veepiirini jalutamine oli mõnus lõõgastus, proovides leida kive, mis jalge alt ära ei liiguks.
 |
| Sõit tagasi Lyntonisse |
Teekonnaks tagasi Lyntonisse valisime
mägiraudtee, mis ühendab asulaid 1890ndast aastast. Raudteel sõidavad kaks vee abil liikuvat vagunit. Meie vagun sai täpselt nii täis, et minul õnnestus jääda välja piirdetoru taha seisma, kust avanes imeline vaade alla orule.
Lynton & Lynmouth moodustavad Exmoori matkamispealinna, kust saavad alguse või suunduvad mitmed matka- ja jalgratta rajad kesk võrratut Exmoori maastikku. Võiks plaani võtta ja kõigi reisiunistuste järjekorda panna :)
Ka see päev suundus vaikselt oma lõpu poole ja meil oli aeg sõita edasi
Porlock`i.
 |
| Teel Porlocki |
Kõigepealt tuli läbida sama, 210 meetrine, langus. Alla mäge on sellist teed lõbus sõita. Oh, ja siis.. Siis kulges tee jälle üles ja meile avanes ookean kõrgelt mäe nõlvalt. Kurviline tee ja kohe selle kõrval ookean, allpoolt laiumas. No ja siis aeg-ajalt ikka hekid (stiilinäide vt Porche vasakul pildil ).
 |
| Meie tuba |
 |
| Rose Bank Guesthouse |
Viimane peatuspaik sellel päeval oli
Porlock. Oma kaunist majutuskohast suutsin esimese hooga mööda sõita.
Rose Bank Guesthouses`is tervitasid meid John ja Elaine, pensionieelikutest võluv paar. Miks mainin pensioni. John ütles järgmisel päeval meie lahkudes, et sooviks väga pensionile jääda, majutuskoha pidamisest loobuda ning laia maailma reisima minna (nemad seal lähevad pensionile ja reisivad, meil siin lähevad pensionile ja loevad sente, et toiduraha kokku saada. Masendav). Et kui meil on Eestis tuttavaid, kes tahaksid Porlockis majutuskohta pidama hakata, siis nende oma on pakkumisel. Vastuvõtt oli tõesti südamlik. Tuba asus kõige kõrgemal korrusel vaatega ookeanile. John pakkus kohe minu kohvrit tassima aga ehmatas selle raskuse tõttu, kas mul on seal keegi peidetud. Selleks hetkeks olin suutnud natuke üle 10 raamatu kokku osta.
 |
| Porlocki soo |
Porlockil nagu paljudel teistel väiksematel küladel ja linnadel on üks pikem peatänav, mille äärde jäävad kõik asutused. Selleks ajaks olid kõik suletud kui välja arvata mõned toidukohad. Einestamiseks valisime
The Royal Oaki. Kuna tõusuni oli veel aega, otsustasin võtta ette 1 miilise jalutuskäigu randa, ületades soo, mis tõusuga on vee alla mattunud.
July 19th. It is the morning of my birthday and the sun peeks occasionally through the clouds. The ocean is glorious. Naturally I go jogging. The hill that we saw last night is surprisingly steep.
Weather turns dodgy, the first raindrops hit the ground. Breakfast is plentiful, we can choose things from the buffet (cereals and such) and cooked breakfast is also served. A few joggers are within view and rain has gained strenght. With a surprise we discover that the houses from a distance have disappeared. Some time later the houses right next to Elements have also disappeared. Spooky. Feels like we are in a Stephen King book. Grey, heavy rain overflows the surroundings. I get suspicious, do we really have to spend our day in such weather. But as British weather goes, the rain ends by the time I have brushed my teeth. When we start driving, it is af nothing has happened.
 |
| Clovelly |
We leave
Bude behind and drive towards the north. Soon we are back in Devon. Our first stop of the day is in a sweet little village,
Clovelly that is characterised by its steep cobbled main street that decends 120 meters reaching the harbour. Clovelly is one of the places where I really enjoyed being the last time. Such a lovely atmosphere.
 |
| Clovelly |
We happened to be there at the right time as Clovelly held its Maritime Festival on the 19th. The village had also been yarn-bombed. And as it was summer, it was filled with gorgeous flowes.
 |
| Sea festival singers |
The
Maritime Festival included performers dressed as pirates and sailors, musicians, fair, different activities for all ages. It also helped that the sun was shining.
 |
| Yarn-bomb |
Yarn-Bombing had actually ended approximately a week earlier but fortunately we were able to experience it too.Yarn-bombing meant adding knitted items to sometimes unexpected places.
And of course Clovelly was filled with flowers, lots and lots of flowers.
 |
| Clovelly |
Visiting Clovelly is priced, the village is like a museum. Visitors can walk down the steep cobbled street or if need (or want) be use a donkey. Many houses are open to visitors as cafes, shops or exhibitions.
 |
| Stone beach |
We spent a lovely time by the harbour, where dashing youngsters took a swim. A short walk on the beach lead to a waterfall. A lot of the stones on the beach were covered with interesting lines.
|
| Birthday picture |
We had lunch at
Cottage Tea Rooms . I had wanted to try Cornish or Devon
cream tea since the beginning of our trip. As one could conclude from the name, it could be tea with a drop of cream. Actually it means tea, one or two scones, jam and clotted cream. (We don`t have scones or clotted cream in Estonia). Cream tea has two variations: in Devon you take a scone, cut it in half, add clotted cream and then jam. In Cornwall you add jam and then clotted cream :) It was interesting to try a new flavour but if offered again, I wouldn`t eat it. Overly sweet and I couldn`t finish. We ate lemon ice cream to freshen our taste buds.
 |
| Bideford |
From there we headed towards
Exmoor national park. We took a short break in Bideford and moved on to Lynton.
 |
| Lynton |
Lynton is a nice little town in Devon, Exmoor. Lynton is located at the top of a gorge above
Lynmouth. The two towns are connected by Lynton and Lynmouth
Cliff Railway. We took a walk in Lynton. St Marys Lynton had an interesting exhibition of flowers that locals had made. Again, we experienced extremely warm welcome.
At first I thought to drive to Lynmouth because when I searched the towns from home with Google maps they seemed to be very close. Although their connection by railway was left unseen.
But being there I noticed from a local map that the distance between Lynton and Lynmouth is really short indeed and in walking distance. There were two possibilities to move down the gorge - walk or take the railway. We chose the first option. As Lynton is at the top of a gorge, the road to Lynmouth is really steep, the descent is 210 metres. I can only imagine how difficult it must be to walk down if the track is wet as it was hard enough in a dry weather.
 |
| Lynmouth |
Lynmouth is a village located at the confluence of the West Lyn and East Lyn rivers, in a gorge210 metres below Lynton.
 |
| Lynmouth |
We had ordered a sunny day for Sunday :) and Lynmouth was packed with people despite the evening. It was low tide and I loved walking to the waterfront trying not to slip on the stones.
We took the
railway to get back to Lynton. The water-powered funicular railway has been in continuous use since 1890.
 |
| Cliff Raiway car |
I managed to stay outside while our drive up and enjoy the ascent.
Lynton & Lynmouth is now widely acclaimed as the "Walking capital of Exmoor" as many walking trails pass there. It would an idea to go there again one day.
That day was coming to its end and it was our time to drive to
Porlock.
|
| On our way to Porlock |
First, we had to pass through the same descent. It is fun to drive down hill though. Oh and then.. Then the road went up again giving us magnificent view of the ocean. Bended road and ocean right next to it, just a little bit below. Well, and occasional hedges (see Porche on left).
 |
| Exmoor |
Soon we arrived in
Porlock. I managed to miss our beautiful guesthouse at first. At
Rose Bank Guesthouses we were greeted by a lovely couple, John and Elaine. John told us the next day when we were leaving that he would like to retire, give up guesthouse business and travel the world (pensioners there retire and travel, some pensioners here count cents to have enough to eat. Depressing). If we have acquaintaces in Estonia who would be interested in running a guesthouse in Porlock, Rose Bank is available.
 |
| Rose Bank Guesthouse |
Reception was warm and friendly. Our room was on the top floor overlooking the ocean. John offered to carry my luggage and was surprised by its heaviness suggesting I had hidden someone. By that time I had bought over 10 books.
 |
| Porlock |
Porlock, as many smaller towns and villages, have one long main street. By the time we arrived, most were closed. We ate dinner at
The Royal Oak. As there was enough time until high tide, I had time to walk to Porlock beach, crossing an interesting marsh.
 |
| Porlock marsh |
 |
| Porlock beach |
During our last day I finally managed to photograph an interesting phenomenon we had noticed since the first day. Kind and considerate people leave drinking cups for dogs outside their shops or cafes, etc. I don`t remember where we first saw that and of course these are not in front of every shop but we noticed them virtually in every place we visited.
Porlockil nagu paljudel teistel väiksematel küladel ja linnadel on üks pikem peatänav, mille äärde jäävad kõik asutused. Selleks ajaks olid kõik suletud kui välja arvata mõned toidukohad. Einestamiseks valisime The Royal Oaki. Kuna tõusuni oli veel aega, otsustasin võtta ette 1 miilise jalutuskäigu randa, ületades soo, mis tõusuga on vee alla mattunud.
Weather turns dodgy, the first raindrops hit the ground. Breakfast is plentiful, we can choose things from the buffet (cereals and such) and cooked breakfast is also served. A few joggers are within view and rain has gained strenght. With a surprise we discover that the houses from a distance have disappeared. Some time later the houses right next to Elements have also disappeared. Spooky. Feels like we are in a Stephen King book. Grey, heavy rain overflows the surroundings. I get suspicious, do we really have to spend our day in such weather. But as British weather goes, the rain ends by the time I have brushed my teeth. When we start driving, it is af nothing has happened.
We took the railway to get back to Lynton. The water-powered funicular railway has been in continuous use since 1890. 
